quinta-feira, 3 de julho de 2008

Lakon Bayu Undan, TL Tenki Manan Greater Sun-Rice

Edition: 03 July 2008

DILI – Prosesu negosiasaun Timor Leste ho Australia konaba mina Timor Greater Sun-Rice iha prosesu nebee makaas tebes no iha kompetisaun nebee boot. Iha tinan lima ba kotuk, liu husi governasaun Mari Alkatiri TL lakon bee matan mina Bayu Undan, ida nebee fo vantazen boot ba Australia.
Agora iha prosesu negosiasaun Greater Sun-Rice TL liu husi governasaun Kay Rala Xanana Gusmao ho esforsu tomak ho komitmentu polítika nebee perfeitu, katak ‘mate ka moris’ Greater Sun-Rice tenki dada mai TL ho kondisaun saida deit.
"Ami nia polítika la muda pontu ida, signifika katak esforsu saida deit sei halo hodi buka dalan dada kanu Greater Sun-Rice nian mai iha TL," dehan Sekretariu Estadu Rekursu Naturais Alfredo Pires ba jornalista iha Uma Fukun PN, Kuarta (2/7).
Tuir Pires, TL iha interesadu tebes ba mina iha tasi TL, tanba plataforma mina nian nee sai motor aranka ba dezenvolvimentu. Iha polítika atu dada pipe line mai TL ho nunee mos TL deskuti konaba merkadu gas.
Iha pontu diskusaun iha isu barak maka fo sai katak gas TL sei la folin iha merkadu Internasional. Ho razaun nee governu husi tempu tranzisaun too agora esforsu buka merkadu internasional no iha nasaun hat ho kompanha 15 maka prontu sosa gas TL nian. Nee factor ida maka esforsu dada pipe line Greater Sun-Rice mai TL no sei iha faktor barak maka TL trasa ba oin. TL mos forma grupo ida ho naran pipe line task force nebee esforsu tebes deskuti konaba riku soin tasi laran.
Alfredo Pires hatutan, husi parte kompanha Wood Side nebee halo negosiasaun ho TL hatoo ona relatóriu dehan katak baratu liu pipe line dada ba iha Darwin, maibe TL nia parte husu atu Wood Side hein lai hare rezultadu husi estudu TL nian nebee agora dadaun ho Petronas, Malazya. Estudu nee konjuntu ekipa Malazya ho mos tékniku Timor oan.
Estudu nee fo prazu fulan hat nia laran. Maibe mos TL se hein hela mapa tasi okos nian atu nunee estudu nee kompletu. Problema nebee maka sei preokupa hela tanba TL ho Australia seidauk rezolve fronteiras tasi laran.
Atu dada pipe line mai TL nee, Alfredo Pires esplika, laos deit TL nia intereses maibe iha nasaun barak mos esforsu hodi dudu polítika TL nian nee.
Distánsia dada pipe line ba Australia iha 530 Km, see dada mai TL iha 200 Km, nee besik liu. Maibé dada mai TL iha tasi klean boot tanba tasi mane. Maibe tekniku barak mos dehan ona lalika hakfodak ba klean boot nee.
"Iha negosiasaun Wood Side aprezenta sira nia argumentu, ita mos aprezenta ho ita nia argumentu. Hau husu ba Australia tenki iha fuan ba negosiasaun, see pipe line ba duni Australia nee mosu polítika injustu," Pires dehan.
Iha parte seluk, Deputadu Parlamentu Nasional Bankada PSD Mario Viegas Carasccalo hatete, importante tebes governu AMP tenki deskuti ‘mate-moris’ hodi dada pipe line mai TL.
Nia haktuir, pipe line mai TL fo vantazen boot ba TL, nebe nasaun kiik ho kiak. Orsamentu estadu nian barak liu maka mai husi mina rai nian. Nee duni, katak Mario, partidu hat forma governu nee tenki koalia makaas ho esforsu tomak.
"Hau sei koalia makaas ba ita nia riku soin tasi laran nee mai TL. Mate ka moris ukun rasik-an, nee duni mos ba oin ho problema nee mate ka moris pipe line tenki dada mai TL,"nia hatete.
Tuir Mario, iha tempu luta polítika hodi atrai ema hotu hakarak moris ukun-an nee maka koalia konaba riku soin tasi Timor nian. Nee duni, tempu too ona atu Timor oan goza rasik nia riku soin.
Jose Soares, nudar joven ida nebee asisti SERN Alfredo Pires halo aprezentasuan iha PN hatete, governu tenki iha esforsu makaas hodi dada pipe line riku soin Timor nian mai TL. Nee dalan diak hodi responde ba joven sira nebee maka oras nee marjinalizadu hela.
Tuir nia, pipe line dada mai TL, ema barak mak sei ba servisu hodi hadia kondisaun moris lor-loron.
"Hau husu ba governu esforsu nafatin hodi dada ita nia riku mai iha ita nia nasaun. Ita labele lakon tan ona, ita lakon dala ida deit,"nia hatete. bre

2 comentários: