quinta-feira, 17 de julho de 2008

Rai Los Banati Tuir Rogerio, Salsinha Seidauk Bele

Edition: 17 July 2008

DILI-Se uluk, arguido Rogerio Tiago Lobato, sofre moras tensaun komplikadu, moras hanesan mos afeta dau-daun ona ba arguido Vicente da Concecao alias Rai Los, nebe’e uluk iha krizi 2006 sai manu-ain ba Rogerio.
Rai Los, ne’ebe ikus mai ‘trai’ fali nia big boss (Rogerio-red) hodi loke sai eskandalu fahe kilat ba ema sivil, oras ne’e dau-daun mos trata hela nia dokumentus atu ba halo tratamentu saude iha rai estranjeiru hodi banati tuir Rogerio Lobato. Diferenti mak Rogerio ba halo tratamentu saude iha Malayzia no ikus mai hetan indultu husi Prezidenti Republika Jose Ramos Horta, mas Rai Los ba halo tratamentu saude iha Indonesia ou Australia no Rai Los nia kazu rasik seidauk hetan sentensa husi tribunal. Advogadu Nelson Turquel, fo sasin katak arguido Rai Los posetivamente atu ba Indoneisa ou Australia hodi halo tratamentu ba nia kondisaun saude, ne’ebè afeta moras tensaun komplikadu. "Dokumentus tomak hanesan pasaporte ba Rai Los nian, ami nia kolega advogadu Jose Camoes, trata ona no hein deit ona orsamentu husi governu hodi fasilita Rai Los bele desloka ba rai estranjeirus tuir rujukan husi hospital nian katak fatin ne’ebè mak Rai Los sei ba halo tratamentu mak hanesan Indonesia ou Australia. Nune’e Rai Los sei aranka ba rai liur iha tempu badak nia laran," Nelson Turquel hatete lia hirak ne’e ba STL iha Fomento, Dili. Tersa (15/7). Kona ba kondisaun saude komandante grupu rebeldes eis Tanenti Gastao Salsinha nian, Turquel haktuir, kestaun Salsinha nian atu ba halo tratamentu saude iha estranjeirus, karik seidauk bele. Maibe, Rai Los nian hein deit tempu ona no boafe husi governu atu fasilita osan deslokasaun nian. Infelismente, Rai Los ba halo tratamentu saude iha estranjierus, tanba kondisaun material iha Hospital Nasional Guido Valadares la sufsiente atu halo teste ba Rai Los. "hau hanoin katak kona mediku nian karik ita iha Timor bele atende ona moras ne’ebè mak Railos, hasoru maibe kestaun mak falta de material atu bele ajuda mediku sira halo tratamentu ba Rai Los, tanba ne’e mak tenki lori halai ba iha estranjeirus," Turquel dehan tenik. Iha parte seluk, Director Judicial System Monitoring Programme (JSMP) Timotio de Deus, S.H, konsidera katak hateten, tratamentu saude ba ba ema kondenadu sira, nudar parte ida positivu, tanba tuir padroins internasional nia no tuir lei ne’ebè vigora iha nasional ho Internasional, ema se deit tenki hetan tratamentu hanesan humanu, laos dehan katak sira kulpadu ba krimi, sira la iha direitu ba tratamentu saude bainhira sira presiza. Nia dehan, planu ne’ebè mak governu fo ba prizionerus sira atu halo tratamentu, hanesan baut importante, atu bele grantia saude diak ba prizionerus hotu, tanba prizionairus hotu iha direitu atu hetan tratamentu saude. Nune’e, governu iha obrigasaun atu tau matan ba prizioneirus sira hodi hein prosesu investigasaun no kumpri sentensa tribunal."Importante mak halo tratamentu ne’ebè mak governo oferese ona ne’e tenki hanesan ba iha argidio se-se deit mak hela iha pruizaun laran tanba sira nian dignidade hanesan humanu nafatin," Timotio hatete iha nia serisu fatin Colmera, Dili. Tuir Timotio, prizionerus ne’ebè atu ba halo tratamentu saude, tenki signikfika suspende sira nia tempu sentensa, sira bainhira tribunal diside katak ema kulpadu tuir lei ne’ebè vigora ida ne’e kontazen ba priodu sentensa ne’e lao nafatin tanba se suspende tiha sira nian tempo sentensa mak ita kontra direitu prizioneru inklui mos konvensaun internasional ne’ebè mak Timor ratifika ona.Nia esplika, kestaun ba Salsinha ho Rai Los, foin mak tama prizaun sira ba halo ona tratamentu iha rai liur, rajaun katak sira nia prosesu ne’e seidauk remata maibe foin mak iha prosesu investuigasaun nian laran. Tuir kodiku penal ne’ebè mak aplika iha Timor katak prosesu halo investgasaun ba kazu krimi ida mais menus han tempu fulan nen ka tinan ida nian laran hodi fo tempu ba investigador sira bele rekoila evidensia ne’ebè mak forte antes kontinua ba julgamentu, maibe bainhira tempu investigasaun fulan nen ka tinan ida nian laran maka husi prokurador seidauk hetan evidensia ne’ebè forte atu bele lori kazu ba tribunal atu ba halo julgamentu entaun argidio sira mos iha direitu atu bele hetan livre hanesan liverdade kondisional hodi hein prosesu investigasaun.Alien ne’e, deputadu husi bankada UNDERTIM Renan Selak hatete katak nia hanesan ema veteranus ida konsidera tratamentu ba Rai Los ho Salsinha, buat normal ida, tanba estadu Timor trata ema hotu tuir dignidade humana. "Tratamentu ba Rai Los, ha’u hanoin justu, maske nia hetan kastigu maibe estadu mos tenki kuidadu nia vida tanba ne’e mak nia bele ba halo tratamentu iha liur hanesan mos Rogerio Lobato, ne’ebè uluk fahe kilat. Se Rogerio merese hetan tratamentu, entaun Rai Los mos merese hotu," nia hateten. Nia hatutan, problema ba Rai Los, atu ba halo tratamentu iha rai liur la iha ligasaun ho problema politiku ruma mak influnsa nia, tanba ne’e mak hanesan ema veteranus ida husu atu ema la bele halo komprasaun Rai Los nia problema ho veteranus balun ne’ebè mak hetan moras mos. La Bele DiskriminativuIha parte seluk, Direitor Ezekutivu interinu Forum ONG Timor Leste (FONGTIL) Justino da Silva husu ba governu atu la bele aplika politika tratamentu saude ba ema lideransa ou ema special deit, maibe tenki aplika ba kualker sidadaun hot-hotu tanba, ema hotu iha direitu atu hetan tratamentu ba saude. Bainhira nasaun atu halo tratamentu ba Salsinha ho Rai Los, Justino haktuir, importante mak prosesu justisa tenki la’o, hodi nunee la bele hamosu konfuzaun iha publiku nia let hodi husu, katak tratamentu sira ne’e hanesan parte husi situasaun moras mak permiti ka? ou tanba situasaun seluk hanesan politika ruma mak iha laran? Aliende halo tratamentu importante maka prosesu balun mos tenki lao, liu-liu iha parte prosesu justisa nian. Tanba ida ne’e atu bele hare kona ba ita nia prosesu iha timor laran rasik, nee bele forte para fanu kredibilidade povu hodi la bele hamosu hanoin katak hetan tratamentu tanba sira ne’e especial. Se kauandu atu halo espesial, tenki especial ba povu hotu-hotu, katak La bele akontese ba lider sira deit. w’ly/mik

Sem comentários: